Tuli kirjutamistuju jälle.
Minu plaan see veerand nelja-viieline olla ei edene eriti hästi. Aga ma saan hakkama. Pean saama. Aega veel on. Peab ennast kokku võtma.
Kõik on hetkel nii tavaline. Ja kõik mis on tavaline tüütab mind. Ja siis ma ei viitsigi midagi teha. Koguaeg mõtlen , et peaks midagi tegema. Aga mida? Õigem küsimus; kellega?
Mul on täiesti kõrini siin kuskil metsas üksi olemisest. Ma tahan inimestega suhelda. Elan nagu koopas ausõna.
Ja veel üks 'mure' ma mõtlen absoluutselt koguaeg Jedwardile. Ennem nad meeldisid mulle, nagu täiega meeldisid, aga nüüd mõtlen ma neile KOGUAEG. Nagu srsly ma ei pea isegi ennast normaalseks varsti. Aganoh, ma arvan, et see tulebki sellest, et millegist muust lihtsalt mõelda ei ole.
No siiski on: JÕULUDEST! piparkookidest, mandariinidest, jõuluvanast.. Vähe ei tahaks jälle jõule?
Maitea, loodan nagu alati, et kõik läheb jälle hästi.
Ja loodan, et Jedward tuleb varsti eestisse. Nagu niiiiiiiiiiiiväga tahaks neid jälle näha!
ühesõnaga, maiviitsienam:D