Pole sada aastat siin olnud, tahaks jälle midagi kirjutada.
Pm ma olen praegu Tallinnas, alguses ei osanud nagu üldse midagi siia tulemisest mõelda, arvasin, et siin ei ole midagi teha, aga kõik on läinud hoopis vastupidi. Mulle kohutavalt meeldib siin. Ja täna, täna oli jälle üks õnnelikumaid päevi mu elus. Kõik tänu sellele, et ma sain Jedwardi plaadi. Ma arvasin, et see ei ole veel eestis väljaski.
Täiesti ülemõistuse ulme kui õnnelikuks suudavad kõigest kaks inimest - kaksikud mu teha. See on lihtsalt sõnuseletamatu. Kõik mis on nendega seotud toob kaasa hea tuju ja positiivsuse. Ühesõnaga - minu elu ongi hea tuju ja positiivsus. Kõik tänu neile. Ma olen nii tänulik jumalale, saatusele või maitea kes iganes sa oled, kes need kaks poissi mu ellu paigutas. Asi ei ole ainult nende välimuses, muusikas ja stiilis. Asi on fännides ja nendes endas. Iga väiksemgi asi mis on nendega seotud teeb mu õnnelikuks. Nende pildid, postrid, plaadid, nende fännid, tviidid ja videod. Kõik mis seostub Jedwardiga toob liblikad mu kõhtu ja paneb südame kõvemini põksuma.
Naergenüüd.
Okei, ma jätkan. Tõsiselt ma olen praegu õnnelik, tänu neile. Aga ma ei usu, ja nii see ka on, see kõik ei kesta igavesti, viie aasta pärast ma arvatavasti ei ole õnnelik iga väikese asja peale mida nad teevad. Võibolla nad ei tähenda mulle siis enam nii palju kui praegu. Tahaks ennast selle jutu eest maa alla tampida, aga nii see lihtsalt on. Vahe on sees sellel kas sa oled 15 või 20.
Sellepärast ma üritangi võtta praegu kõikke mida võtta annab, naudin nende pilte,laule,postreid,videosid,plaate ja kõikemuud nii palju kui võimalik, sest kahjuks, pean ma võibolla kunagi täiskasvanuks saama -.-
Üks on kindel. Nad on muutnud mu elu,
nad on muutnud selle palju paremaks ja elamisväärsemaks. Nad õpetasid mulle, et endaga tuleb rahul olla, nad õpetasid, et sinu enda arvamus on tähtsam kui iga teise inimese oma. Nad õpetasid kuidas võtta elult kõikke mida võtta annab, tänu neile olen ma saanud tuttavaks niipaljude suurepäraste inimestega, see loetelu jätkukski, aga ma ei viitsi enam kirjutada.
Põhimõte on selles, et nad on minu südames alati, ka siis kui ma olen 85. Mul ei lähe kunagi meelest mida nemad minu heaks teinud on, seda kõike nende enda teadmata.
Jedhead forever ♥
