Jedhead forever

Pole sada aastat siin olnud, tahaks jälle midagi kirjutada.
Pm ma olen praegu Tallinnas, alguses ei osanud nagu üldse midagi siia tulemisest mõelda, arvasin, et siin ei ole midagi teha, aga kõik on läinud hoopis vastupidi. Mulle kohutavalt meeldib siin. Ja täna, täna oli jälle üks õnnelikumaid päevi mu elus. Kõik tänu sellele, et ma sain Jedwardi plaadi. Ma arvasin, et see ei ole veel eestis väljaski.
Täiesti ülemõistuse ulme kui õnnelikuks suudavad kõigest kaks inimest - kaksikud mu teha. See on lihtsalt sõnuseletamatu. Kõik mis on nendega seotud toob kaasa hea tuju ja positiivsuse. Ühesõnaga - minu elu ongi hea tuju ja positiivsus. Kõik tänu neile. Ma olen nii tänulik jumalale, saatusele või maitea kes iganes sa oled, kes need kaks poissi mu ellu paigutas. Asi ei ole ainult nende välimuses, muusikas ja stiilis. Asi on fännides ja nendes endas. Iga väiksemgi asi mis on nendega seotud teeb mu õnnelikuks. Nende pildid, postrid, plaadid, nende fännid, tviidid ja videod. Kõik mis seostub Jedwardiga toob liblikad mu kõhtu ja paneb südame kõvemini põksuma.
Naergenüüd.
Okei, ma jätkan. Tõsiselt ma olen praegu õnnelik, tänu neile. Aga ma ei usu, ja nii see ka on, see kõik ei kesta igavesti, viie aasta pärast ma arvatavasti ei ole õnnelik iga väikese asja peale mida nad teevad. Võibolla nad ei tähenda mulle siis enam nii palju kui praegu. Tahaks ennast selle jutu eest maa alla tampida, aga nii see lihtsalt on. Vahe on sees sellel kas sa oled 15 või 20.
Sellepärast ma üritangi võtta praegu kõikke mida võtta annab, naudin nende pilte,laule,postreid,videosid,plaate ja kõikemuud nii palju kui võimalik, sest kahjuks, pean ma võibolla kunagi täiskasvanuks saama -.-
Üks on kindel. Nad on muutnud mu elu,
nad on muutnud selle palju paremaks ja elamisväärsemaks. Nad õpetasid mulle, et endaga tuleb rahul olla, nad õpetasid, et sinu enda arvamus on tähtsam kui iga teise inimese oma. Nad õpetasid kuidas võtta elult kõikke mida võtta annab, tänu neile olen ma saanud tuttavaks niipaljude suurepäraste inimestega, see loetelu jätkukski, aga ma ei viitsi enam kirjutada.
Põhimõte on selles, et nad on minu südames alati, ka siis kui ma olen 85. Mul ei lähe kunagi meelest mida nemad minu heaks teinud on, seda kõike nende enda teadmata.

Jedhead forever ♥

Tuli kirjutamistuju jälle.
Minu plaan see veerand nelja-viieline olla ei edene eriti hästi. Aga ma saan hakkama. Pean saama. Aega veel on. Peab ennast kokku võtma.
Kõik on hetkel nii tavaline. Ja kõik mis on tavaline tüütab mind. Ja siis ma ei viitsigi midagi teha. Koguaeg mõtlen , et peaks midagi tegema. Aga mida? Õigem küsimus; kellega?
Mul on täiesti kõrini siin kuskil metsas üksi olemisest. Ma tahan inimestega suhelda. Elan nagu koopas ausõna.
Ja veel üks 'mure' ma mõtlen absoluutselt koguaeg Jedwardile. Ennem nad meeldisid mulle, nagu täiega meeldisid, aga nüüd mõtlen ma neile KOGUAEG. Nagu srsly ma ei pea isegi ennast normaalseks varsti. Aganoh, ma arvan, et see tulebki sellest, et millegist muust lihtsalt mõelda ei ole.
No siiski on: JÕULUDEST! piparkookidest, mandariinidest, jõuluvanast.. Vähe ei tahaks jälle jõule?
Maitea, loodan nagu alati, et kõik läheb jälle hästi.
Ja loodan, et Jedward tuleb varsti eestisse. Nagu niiiiiiiiiiiiväga tahaks neid jälle näha!
ühesõnaga, maiviitsienam:D

Pole eluammu blogginud. Aga sellest nv'st lihtsalt peab kirjutama.
Ma tulen korraks oma teiselt planeedlit tagasi ;'D
Põhimõtteliselt on nii, et reedel olid käsipalli võistlused. Issandkuihea oli jälle väljakul olla. Ma nii igatsen seda.
Peale võistlusi olime Kerliga nsm kooli juures ja ootasime Lead, Ta pidi mulle järgi tulema ja mind isa juurde viima.
No kõik oli maruhästi, kui välja arvata see, et Lea sõittis vale koolijuurde ja ma pidin talle vastu kõndima ja teda Sõmerule juhatama.
Elulahe oli veel see, et Kevin tuli kaasa! Niiilahe nagu, ta ei läinud kooli vaid tuli hoopis mulle vastu:D
Õhtul oli muidugi Jalgpall Triinu, Gretheli, Kevini ja popkorniga.
Nalja sai, Närvi sai minna(viktori peale). Kokkuvõttes oli ülimalt hea Reede.
Laup. oli Triinuga väike Võrutripp. Juba see oraniseerimine oli elukoom. Mingi viisteist minutit on bussini aega ja siis Triin ütleb, et võiks Võrru minna. No ilselgelt olen ma nõus ju:D
No marukiireks läks agajah, kohale jõudmine oli seda väärt. Terve see aeg me ainult naersime ja feilisime. Mina muidugi rohkem. Kõige normaalsem poeskäik noo:D
Kella ka täiega tunneme, oma arust oli meil ainult tund aega aega. Käisime elukiiresti kõik poed läbi. Ja siis vaatasime kella ja taipasame, et meil on veeel tund aega. Normaalsed!:V
Pärast läksime minupoole Jedwardile fännikaarti tegema. Kõik oli nii normaalne, sest enamus ajast me lihtsal naersime, siis läks vool ära ja midaiganes. Ühesõnaga me saime midagi valmis kaa.:'D Mu arust KÕIGELAHEDAMFÄNNIKAARTEVER! No muidugi on täiega veel teha aganoh. Põhjus, miks tagasi minna!:D
Jamuidu, ma tegin issile nii hea tordi!:)
Peaaegu oleks unustanud, ma sain ju uue läpaka kätte! Niiiiiiiilahe! Bussis sai kaa netis olla, ei pidanudki surema seal.
Täna tegin kasuisale kaa kooki. Kuigi maitea, imelik natuke. Aga las ta olla.
Ja emaga suutsin kaa tülli minna. Päris korralikult.
Ühesõnaga, kui ta ütleb mulle sellepärast, et ma ei leia mingit mõõdutopsikut üles: ''Miks sa üldse siin oled? Miks sa sinna ei jäänud? Mine tee seal oma asju, mul ei ole sind siia vaja. ''
siis tõesti MIKS ma sinna ei jää.
ah, las ta olla.
Homme esmaspäev, klassiväline lugemine peaks homseks läbi olema. Aga mul pole raamatutki. Bios on ka sambliku kogu tegematta. Käsitöös peab mingit jama kuduma, Venes peab mingi teksti jälle pähe õppima, Kekas peab maiteamisasju tegema. Ühesõnaga kõik on per*es.
Aga mina elan kõik üle, sest ma olen teiselt planeedilt.:'D
From PlanetJedward! :D

Sick of crying, tired of trying, yeah im smiling but inside I'm .. I'm LAUGHING!:)

Mind panneb ennast ka imestama, et ma viimasel ajal koguaeg nii hea tujuga olen. Pidevalt naeran. Kasvõi omaette. Aga lmselgelt ongi nii kõige parem. Ma olen väsinud vingumisest, enda haletsemisest, nutmisest, masetsemisest.. Ja kui ma järele mõtlen;
kas mul oli üldse põhjust selline olla nagu ma olin? Mis mõttega?
Miks olla alati kurb, kui sa võid olla alati õnnelik?
Ilmselgelt ei olegi elu kerge. Aga kes ütles, et peab olema? Kõik on võimalik senikaua kuni sa endasse usud. Ja veelrohkem on võimalik, kui sa mõtled positiivselt.
Mõttetu on kulutada oma elu muretsemise peale.
Ja üleüldse, ma ei saagi enam kurb olla. Kohe, kui mul mingi kahtlane tuju tuleb, tuleb mulle meelde ka Triin. Kuidas saabki temale mõeldes, mitteõnnelik olla? Vnoh, saab, aga see on sellepärast, et ma tahaks niiiniiiväga teda näha! Pealegi ei leia te maailmast positiivsemat inimest kui Tema, ta hea tuju nakatab mind ka teisest Eesti otsast!
Või võtame näiteks minu toa - kuidas saab SIIN masetseda, kui sul on Jedwardi plaat autogrammiga laupeal ja seinas on raamitult nende pilt!
Üleüldse, kui on vaja tuju paremaks teha, siis http://www.youtube.com/user/JEDWARDTV aitab alati.
Kui sa arvad, et su elu on mõttetu ja igav, siis ta ongi seda. Kui sa loodad, tahad ja arvad vastupidist- siis ongi vastupidi.

When life gives you a hundred reasons to cry, show life you have a thousand reasons to smile

GUESS WHAT! - MA LÄHEN ÜLEHOMME VERKALE!

See nv oli maruhea, tänu Signele, kellega ei hakka kunagi igav, Kellega on alati midagi rääkida ja kellega saab maailmaparimaid vahvleid teha.Aitäh sulle kallis.:)
Ja nüüd võiks keegi aega viis päeva edasi keerata. Ma ootan vaheaega, ma tahan Verkale, ma igatsen sealt kõikke ja kõikki.Ertiti Triinu. Tahaks juba kellegagi hullu mängida!;D
Ühesõnaga: EIJÕUAÄRAOODATA!

Ma rohkem ei viitsi, ei ole kirjutamistuju, pidin lihtsalt seda ütlema.

Ja veel TÄNA ON JEDWARDI SÜNNIPÄEV! paljupaljupalju ja veelrohkem õnne mu kahele päikesele!<3

Hetkel elan ma muinasjutus, pilvedes ja täielikus õnnes

Täna 02,10,2011 on siiamaani MINU ELU PARIM PÄEV. Ausalt.
Ma lihtsalt ei suuda, ma pean sellest kuskile kirjutama, selle kuskile jäädvustama, sest ma kardan seda unustada. Ma kardan, et varsti ärkan ma üles on perfektsest unenäost. Kuid ei, see kõik on päriselt! Ja sellest ma kirjutangi.

Paar nädalat tagasi sain ma teada, et Jedward tuleb Eestisse, esineb kanal2-e sünnipäevapeol ja ÜRTITUS ON KINNINE. Siiiis natuke aega peale seda ühel ilusal õhtul ütles Siku mulle, et Jedward jagab autogramme VIRU KESKUSES. Ta saatis mulle selle lingi(http://www.elu24.ee/578532/iiri-popduo-jedward-autogrammitund-juba-sel-puhapaeval/), ma lugesin selle läbi, vaatasin ekraani, ei uskunud oma silmi, ja siis hakaksin karjuma. Mulle ei jõudnud kohale, et mul on võimalus näha JEDWARDIT! Mu käed värisesid, ma ei uskunud seda. AGA SEE OLI TÕSI. Ja täna, täna ma tõesti nägingi neid!
Tänasest:
No tollest päevast ma ei viitsi enam kirjutada, sest tänane oli paljumegam. Jaaah, see on võimalik.
Ühesõnaga eile õigemini täna öösel jõudsin ma vanaisa sünnipäevalt koju, mingi üheaeg vast. Ja mulle ei jõua ikka kohale kuidas ma sain niiii lollakas olla - MA JÄTSIN TELEFONI KOJU. Normaalne idioot. Kuju sain, jooksin kohe netti, sest Triiiin pidi mulle ju teada andma, kas ta saab muga koos Tallinna tulla. Ta oli mulle kirjutanud midagi sellist, et ma helistaks talle kohe, kui ma tema teksti näen, Ükskõik mis kell on. Seda ma tegingi. Helistasin, rääkisin ära ja sain niiiiiiiisuure pettumuse osaliseks! Ta ei saanudki tulla. Ei tohtinud vms.. Ainuke asi, mis mu täiusikku päeva rikkuda sai juhtuski.
Igaljuhul, ma lubasin Triinule, et ma võtan talle Jedwardi autogrammi.
Nii, sain selle nõmeda uudise teada, mõtlein, et üritan magama jääda, panin kella seitsmeks äratuse, mõned asjad kotti ja läksin voodisse, Jäin magama?- Ei. Vähkresin täiega voodis, muretsesin kõikkide asjade üle, mis üldse võimalik on. Ma kardsin, et ma ei saa sinna Virussegi, sest ma läksin ju ÜKSINDA Tallinnasse, ma ei oska seal liigelda. Ja tundes mind- mina võin oma majataha ka ära eksida. Kardsin, et ma ei saagi neil autogrammi ja piltte, ja ma kardsin veel tuhandet asja, enne kui ma umb pool kolm 'magama' suutsin jääda. Ma ärkasin öösel mingi viis korda üles ja lõpuks kui kell seitse sai tõusin hea meelega püsti, sättisin ennast valmis, panin asjad kokku, endal oli koguaeg selline tunne kõhus, nagu keegi tõmbaks sisikonda välja. See imelik tunne, mis tuleb alati siis, kui ma midagi väga ootan, või väga närvis olen.
Hommik läks elukiiresti, varsti olingi bussipeal ja sõitsin Tallinna, mida lähemale ma Tallinnale jõudsin seda hullemaks see nõme tunne läks, manii kohutavalt kartsin!
Kui kohale jõudsin helisasin kõikkidele tuttavatele ja küsisin, kuidas ma Virusse saaksisn.
Alguses läksin valesse suunda, aga lõpuks läksin ikka õigesse kohta, astusin trammile ja sõitsin Viru ette. Kell oli umb 11, Siku pidi jõudma alles 12. Nii ma kõndisingi Viru Keskuses nsm ringi, käisin plaadipoes tahtsin osta Jedwardi plaadi juba ennem ära, otsisin- ei leidnud, küsisin mingi müüa käest, Ta vastas: Meil kahjuks ei ole. Nomidaiganes. Pärast sain teada, et ta valetas mulle-.-
Käisin lõhnapoes lasin ühe testri tühjaks, kõndisin nsm ringi ja unistasin, et kõnnin jedwardile otsa.
Lõpuks hakkas maruigav, hakkasin kõikkidele helistama. Nii see aeg läks..
Ja siis tuli Siku oma õe Gretega. Sikut ei olnud niiiiiikaua näinud, ma olin niiõnelik!
Tema õde polnud ma kunagi näinud, aga peale tänast ma võin öelda, et ta on üks täiega lahe inimene!
Tšillisime siis nendega mingi 50 minutit ja siis läksime umb. Kella ühe ajal Laseringi kaupluse juurde. Jõudsime sinna ja mul jäi karp lahti. kell oli veel alles 1, Jedward pidi tulema alles kell 2. Aga järjekord oli juba siis poeuksest välja. Nagu wtf!?
Alguses mõtlesime, et lähme järjekorda, aga siis ma mõtlesin ümber ja ütlesin, et ma trügin poodi sisse, mina oma mõistusega mõtlesin, et kui öeldi, et Jedward tuleb laseringi KAUPLUSESSE siis ta tuleb sinna sisse. No läksimegi sinna ja me ei jäänud sinan ukseette, vaid läksime taha kassa juurde, Kõik mõtlesid, et Jedward jagab autogramme seal ukse juures ja kõik olid seal puntras koos, me ei viitsinud trügida ja olime rohkem tagapool kassadejuures. Mingi natukese ajapärast ei lastudki enam kedagi sisse ja see uks oandi pooleldi kinni, et keegi rohkem sisse ei pääseks. Me olime nagu ' MIDAASJA' jäämegi siia v? Miks uks kinni pandi?:V
Ootasime, ma ostsin endale vahepeal nende plaadi ka, neil olid need nüüd leti peal, ja see imelik oli mulle veel öelnud, et neid ei ole!
niiipalju rahvast oli. Kuigi välja oli juba rohkem kogunenud. Seal sees oli niiiii palav ja nii vähe ruumi, taustaks mängisid jedwardi lood, vahepeal laulisd kõik kaasa. Eluvinge! vahest hakkasid kõik jumala lambist karjuma, eluketta ajas. Aga lõpuks, tunni aja pärast kell kaks TULIGI JEDWARD! OMFG! NAD ON NIII NUNNUD, NAD ON NAGU MAITEA KUSKILT PILDIPEALT VÄLJA HÜPANUD, NAD ON VEELLAHEDAMAD KUI VIDEODES!
Ma ei viiitsi välimust kirjutada, hiljem lisan pilttte kaa! Ilselgelt on nad PERFEKTSED!
Nonii, nad tulid, alguses tõmbesid seal uksejuures, ma olin juba elukurb, mõtlesin, et ma ei näegi neid õieti teisest poe otsast, aga siis juhtus maailmakõigeparem asi! NAD TULID PM MINU ETTE! Nad andsid hoopis kassakõrval autogramme, mitte uksees! MINENOOO KUI ÕNNELIK MA OLIN. Alguses olin ma esimeses reas, mõtlesin, et saan elukiiresti autogrammi nüüd! Thankgod! Agaeiii, MINGID AHVID TRÜGISID TÄIEGA ETTE, vahepeal olid John ja Edward juba hakanud autogramme jagama, ma mingi täiega lehvitan ja teen piltte, karjun täiest kõrist, JASIIS VAATAS JOHN MULLE OTSA JA NAERATAS. OMG! MU ELU ILUSAIM NAERATUS! Mingi kolm rida inimesi oli must juba ette trüginud, JA SIIIS! JOHN TÕMBAS MU LÄBI RAHVA ENDA POOLE JA ÜTLES : YOU COME FIRST!:)
OMGGGGGGGGGGGGGGGG!
Läksin Johni ja Edwardi juurde, panin oma pildi ja ja plaadi lauapeale. John vaatas mu plaati ja küsis: Oooh! New Album!? Ma olin nagu: YEAH!:)
Nad kirjutasid mu plaadile autogrammid, siis tegime piltti. Ma ei mäleta, kes piltti tegi, aga üks nendest!
Siis ma vaatasin, et nad on mu suure pildi ära unustanud, mille ma pidin Triinule viima, näitasin siis näpuga pildi poole ja ütlesin: Can you please give me one more autograph, my best friend couldn't have come, she almost cryed when I called her.
JA ARVAKÄERA MIS EDWARD SIIS TEGI! Ta ütles: 'Oooooh:( Tell Her, that we love her'
Maolin nagu OMGKUINUNNUUUUUUUUU!
Jasiistuli mingi turva ja hakkas karjuma, et tehke kiiremini jamidaiganes, kuna edward oli kellegi teisega amtis, siis ma hüppasin John'ile kaela ja peaaegu karjusin I LOVE U! Ta kallistas vastu ja naeratas mulle, siis to turva lükkas mind nende juurest ära, ma lehvitasin veel neile ja siis saadetigi mind poest välja.
Peaks mainima, et mul pole kunagi elus niimoodi vedanud! TÄNU JOHNILE SAIN MA KAKS AUTOGRAMMI, PILDI JA KALLI!
Siku oli ju koguaeg koos minuga, aga John ei tõmmanud teda kohe alguses sinna ette, ma ootasin Sikut TUND aega. Saaatearu ka kuidas mul vedas?
MA OLIN NAGU NIIIIÕNNELIK, JA OLEN SIIAMAANI!
Pealeseda läksime Solarisse Hessi ja siis Baltijaama Turule, siis läksin ma bussijaama, pidin seal mingi tund aega ootama, enamus ajast rääkisin Triinuga telefonis.
Ja siis varsti tuligi buss ja saingi koju sõita!

BEST DAY OF MY LIFE, SERIOUSLY!
JA OMG, MAOLEN ÕHTULEHES

http://www.youtube.com/watch?v=XXLFA51yoq8