Sick of crying, tired of trying, yeah im smiling but inside I'm .. I'm LAUGHING!:)

Mind panneb ennast ka imestama, et ma viimasel ajal koguaeg nii hea tujuga olen. Pidevalt naeran. Kasvõi omaette. Aga lmselgelt ongi nii kõige parem. Ma olen väsinud vingumisest, enda haletsemisest, nutmisest, masetsemisest.. Ja kui ma järele mõtlen;
kas mul oli üldse põhjust selline olla nagu ma olin? Mis mõttega?
Miks olla alati kurb, kui sa võid olla alati õnnelik?
Ilmselgelt ei olegi elu kerge. Aga kes ütles, et peab olema? Kõik on võimalik senikaua kuni sa endasse usud. Ja veelrohkem on võimalik, kui sa mõtled positiivselt.
Mõttetu on kulutada oma elu muretsemise peale.
Ja üleüldse, ma ei saagi enam kurb olla. Kohe, kui mul mingi kahtlane tuju tuleb, tuleb mulle meelde ka Triin. Kuidas saabki temale mõeldes, mitteõnnelik olla? Vnoh, saab, aga see on sellepärast, et ma tahaks niiiniiiväga teda näha! Pealegi ei leia te maailmast positiivsemat inimest kui Tema, ta hea tuju nakatab mind ka teisest Eesti otsast!
Või võtame näiteks minu toa - kuidas saab SIIN masetseda, kui sul on Jedwardi plaat autogrammiga laupeal ja seinas on raamitult nende pilt!
Üleüldse, kui on vaja tuju paremaks teha, siis http://www.youtube.com/user/JEDWARDTV aitab alati.
Kui sa arvad, et su elu on mõttetu ja igav, siis ta ongi seda. Kui sa loodad, tahad ja arvad vastupidist- siis ongi vastupidi.

When life gives you a hundred reasons to cry, show life you have a thousand reasons to smile

GUESS WHAT! - MA LÄHEN ÜLEHOMME VERKALE!

See nv oli maruhea, tänu Signele, kellega ei hakka kunagi igav, Kellega on alati midagi rääkida ja kellega saab maailmaparimaid vahvleid teha.Aitäh sulle kallis.:)
Ja nüüd võiks keegi aega viis päeva edasi keerata. Ma ootan vaheaega, ma tahan Verkale, ma igatsen sealt kõikke ja kõikki.Ertiti Triinu. Tahaks juba kellegagi hullu mängida!;D
Ühesõnaga: EIJÕUAÄRAOODATA!

Ma rohkem ei viitsi, ei ole kirjutamistuju, pidin lihtsalt seda ütlema.

Ja veel TÄNA ON JEDWARDI SÜNNIPÄEV! paljupaljupalju ja veelrohkem õnne mu kahele päikesele!<3

Hetkel elan ma muinasjutus, pilvedes ja täielikus õnnes

Täna 02,10,2011 on siiamaani MINU ELU PARIM PÄEV. Ausalt.
Ma lihtsalt ei suuda, ma pean sellest kuskile kirjutama, selle kuskile jäädvustama, sest ma kardan seda unustada. Ma kardan, et varsti ärkan ma üles on perfektsest unenäost. Kuid ei, see kõik on päriselt! Ja sellest ma kirjutangi.

Paar nädalat tagasi sain ma teada, et Jedward tuleb Eestisse, esineb kanal2-e sünnipäevapeol ja ÜRTITUS ON KINNINE. Siiiis natuke aega peale seda ühel ilusal õhtul ütles Siku mulle, et Jedward jagab autogramme VIRU KESKUSES. Ta saatis mulle selle lingi(http://www.elu24.ee/578532/iiri-popduo-jedward-autogrammitund-juba-sel-puhapaeval/), ma lugesin selle läbi, vaatasin ekraani, ei uskunud oma silmi, ja siis hakaksin karjuma. Mulle ei jõudnud kohale, et mul on võimalus näha JEDWARDIT! Mu käed värisesid, ma ei uskunud seda. AGA SEE OLI TÕSI. Ja täna, täna ma tõesti nägingi neid!
Tänasest:
No tollest päevast ma ei viitsi enam kirjutada, sest tänane oli paljumegam. Jaaah, see on võimalik.
Ühesõnaga eile õigemini täna öösel jõudsin ma vanaisa sünnipäevalt koju, mingi üheaeg vast. Ja mulle ei jõua ikka kohale kuidas ma sain niiii lollakas olla - MA JÄTSIN TELEFONI KOJU. Normaalne idioot. Kuju sain, jooksin kohe netti, sest Triiiin pidi mulle ju teada andma, kas ta saab muga koos Tallinna tulla. Ta oli mulle kirjutanud midagi sellist, et ma helistaks talle kohe, kui ma tema teksti näen, Ükskõik mis kell on. Seda ma tegingi. Helistasin, rääkisin ära ja sain niiiiiiiisuure pettumuse osaliseks! Ta ei saanudki tulla. Ei tohtinud vms.. Ainuke asi, mis mu täiusikku päeva rikkuda sai juhtuski.
Igaljuhul, ma lubasin Triinule, et ma võtan talle Jedwardi autogrammi.
Nii, sain selle nõmeda uudise teada, mõtlein, et üritan magama jääda, panin kella seitsmeks äratuse, mõned asjad kotti ja läksin voodisse, Jäin magama?- Ei. Vähkresin täiega voodis, muretsesin kõikkide asjade üle, mis üldse võimalik on. Ma kardsin, et ma ei saa sinna Virussegi, sest ma läksin ju ÜKSINDA Tallinnasse, ma ei oska seal liigelda. Ja tundes mind- mina võin oma majataha ka ära eksida. Kardsin, et ma ei saagi neil autogrammi ja piltte, ja ma kardsin veel tuhandet asja, enne kui ma umb pool kolm 'magama' suutsin jääda. Ma ärkasin öösel mingi viis korda üles ja lõpuks kui kell seitse sai tõusin hea meelega püsti, sättisin ennast valmis, panin asjad kokku, endal oli koguaeg selline tunne kõhus, nagu keegi tõmbaks sisikonda välja. See imelik tunne, mis tuleb alati siis, kui ma midagi väga ootan, või väga närvis olen.
Hommik läks elukiiresti, varsti olingi bussipeal ja sõitsin Tallinna, mida lähemale ma Tallinnale jõudsin seda hullemaks see nõme tunne läks, manii kohutavalt kartsin!
Kui kohale jõudsin helisasin kõikkidele tuttavatele ja küsisin, kuidas ma Virusse saaksisn.
Alguses läksin valesse suunda, aga lõpuks läksin ikka õigesse kohta, astusin trammile ja sõitsin Viru ette. Kell oli umb 11, Siku pidi jõudma alles 12. Nii ma kõndisingi Viru Keskuses nsm ringi, käisin plaadipoes tahtsin osta Jedwardi plaadi juba ennem ära, otsisin- ei leidnud, küsisin mingi müüa käest, Ta vastas: Meil kahjuks ei ole. Nomidaiganes. Pärast sain teada, et ta valetas mulle-.-
Käisin lõhnapoes lasin ühe testri tühjaks, kõndisin nsm ringi ja unistasin, et kõnnin jedwardile otsa.
Lõpuks hakkas maruigav, hakkasin kõikkidele helistama. Nii see aeg läks..
Ja siis tuli Siku oma õe Gretega. Sikut ei olnud niiiiiikaua näinud, ma olin niiõnelik!
Tema õde polnud ma kunagi näinud, aga peale tänast ma võin öelda, et ta on üks täiega lahe inimene!
Tšillisime siis nendega mingi 50 minutit ja siis läksime umb. Kella ühe ajal Laseringi kaupluse juurde. Jõudsime sinna ja mul jäi karp lahti. kell oli veel alles 1, Jedward pidi tulema alles kell 2. Aga järjekord oli juba siis poeuksest välja. Nagu wtf!?
Alguses mõtlesime, et lähme järjekorda, aga siis ma mõtlesin ümber ja ütlesin, et ma trügin poodi sisse, mina oma mõistusega mõtlesin, et kui öeldi, et Jedward tuleb laseringi KAUPLUSESSE siis ta tuleb sinna sisse. No läksimegi sinna ja me ei jäänud sinan ukseette, vaid läksime taha kassa juurde, Kõik mõtlesid, et Jedward jagab autogramme seal ukse juures ja kõik olid seal puntras koos, me ei viitsinud trügida ja olime rohkem tagapool kassadejuures. Mingi natukese ajapärast ei lastudki enam kedagi sisse ja see uks oandi pooleldi kinni, et keegi rohkem sisse ei pääseks. Me olime nagu ' MIDAASJA' jäämegi siia v? Miks uks kinni pandi?:V
Ootasime, ma ostsin endale vahepeal nende plaadi ka, neil olid need nüüd leti peal, ja see imelik oli mulle veel öelnud, et neid ei ole!
niiipalju rahvast oli. Kuigi välja oli juba rohkem kogunenud. Seal sees oli niiiii palav ja nii vähe ruumi, taustaks mängisid jedwardi lood, vahepeal laulisd kõik kaasa. Eluvinge! vahest hakkasid kõik jumala lambist karjuma, eluketta ajas. Aga lõpuks, tunni aja pärast kell kaks TULIGI JEDWARD! OMFG! NAD ON NIII NUNNUD, NAD ON NAGU MAITEA KUSKILT PILDIPEALT VÄLJA HÜPANUD, NAD ON VEELLAHEDAMAD KUI VIDEODES!
Ma ei viiitsi välimust kirjutada, hiljem lisan pilttte kaa! Ilselgelt on nad PERFEKTSED!
Nonii, nad tulid, alguses tõmbesid seal uksejuures, ma olin juba elukurb, mõtlesin, et ma ei näegi neid õieti teisest poe otsast, aga siis juhtus maailmakõigeparem asi! NAD TULID PM MINU ETTE! Nad andsid hoopis kassakõrval autogramme, mitte uksees! MINENOOO KUI ÕNNELIK MA OLIN. Alguses olin ma esimeses reas, mõtlesin, et saan elukiiresti autogrammi nüüd! Thankgod! Agaeiii, MINGID AHVID TRÜGISID TÄIEGA ETTE, vahepeal olid John ja Edward juba hakanud autogramme jagama, ma mingi täiega lehvitan ja teen piltte, karjun täiest kõrist, JASIIS VAATAS JOHN MULLE OTSA JA NAERATAS. OMG! MU ELU ILUSAIM NAERATUS! Mingi kolm rida inimesi oli must juba ette trüginud, JA SIIIS! JOHN TÕMBAS MU LÄBI RAHVA ENDA POOLE JA ÜTLES : YOU COME FIRST!:)
OMGGGGGGGGGGGGGGGG!
Läksin Johni ja Edwardi juurde, panin oma pildi ja ja plaadi lauapeale. John vaatas mu plaati ja küsis: Oooh! New Album!? Ma olin nagu: YEAH!:)
Nad kirjutasid mu plaadile autogrammid, siis tegime piltti. Ma ei mäleta, kes piltti tegi, aga üks nendest!
Siis ma vaatasin, et nad on mu suure pildi ära unustanud, mille ma pidin Triinule viima, näitasin siis näpuga pildi poole ja ütlesin: Can you please give me one more autograph, my best friend couldn't have come, she almost cryed when I called her.
JA ARVAKÄERA MIS EDWARD SIIS TEGI! Ta ütles: 'Oooooh:( Tell Her, that we love her'
Maolin nagu OMGKUINUNNUUUUUUUUU!
Jasiistuli mingi turva ja hakkas karjuma, et tehke kiiremini jamidaiganes, kuna edward oli kellegi teisega amtis, siis ma hüppasin John'ile kaela ja peaaegu karjusin I LOVE U! Ta kallistas vastu ja naeratas mulle, siis to turva lükkas mind nende juurest ära, ma lehvitasin veel neile ja siis saadetigi mind poest välja.
Peaks mainima, et mul pole kunagi elus niimoodi vedanud! TÄNU JOHNILE SAIN MA KAKS AUTOGRAMMI, PILDI JA KALLI!
Siku oli ju koguaeg koos minuga, aga John ei tõmmanud teda kohe alguses sinna ette, ma ootasin Sikut TUND aega. Saaatearu ka kuidas mul vedas?
MA OLIN NAGU NIIIIÕNNELIK, JA OLEN SIIAMAANI!
Pealeseda läksime Solarisse Hessi ja siis Baltijaama Turule, siis läksin ma bussijaama, pidin seal mingi tund aega ootama, enamus ajast rääkisin Triinuga telefonis.
Ja siis varsti tuligi buss ja saingi koju sõita!

BEST DAY OF MY LIFE, SERIOUSLY!
JA OMG, MAOLEN ÕHTULEHES

http://www.youtube.com/watch?v=XXLFA51yoq8